Mis mul meeles

Sel kevadel tähistab professor Raimo Pullat oma 90 aasta juubelit, mis on ajendanud teda heitma pilku käidud teele. Käesolev mälestusteraamat pakub haaravat vaadet autori keerulisest, kuid erakordselt teguderohkest elust. Mineviku vastu suurt huvi tundvad ajaloolased omaenda mälestusi kahjuks liiga sageli kirja ei pane. Seda huvipakkuvam on käesolev teos, mis räägib autori, Eesti ühe silmapaistvaima ajaloolase kujunemisloost, kõhklustest elukutsevalikul, äärmiselt viljakast teadlasekarjäärist, muljetavaldavast sõprade ja kolleegide ringist Eestis ja välismaal ning paljudest olulistest isiklikest ja ühiskondlikest saavutustest. Raimo Pullat on üks eakamaid jätkuvalt tegusaid Eesti ajaloolasi, kes ühendab Teise maailmasõja eelset ja tänast ajalooteaduse traditsiooni. Artur Vassari õpilasena on ta kandnud suure sõja eelset erialast järjepidevust läbi nõukogude aja tänaste ajaloolasteni. Nõnda valgustab teos sõjajärgse ajaloolaste põlvkonna kujunemislugu ja nende omavahelisi suhteid, teadustööd Teaduste Akadeemias, Ajaloo Instituudis ning Eesti ülikoolides, laialdast koostöövõrgustikku Euroopa kolleegidega jpm. Teos on ainulaadne sissevaade Eesti lähiajalukku, andes parema ettekujutuse siinse ajalooteaduse kujunemisprotsessist läbi aastakümnete. Raamatu lehekülgedel joonistub ühtlasi tervikpilt, kuidas Hiiu- ja Virumaa randades sirgunud tõsisest ja südamlikust poisist kujunes Eesti ajalooteaduse grand old man.

Teos algab autori lapsepõlvemeenutustega 1930. aastate Tallinnast, kus tal noore pere ainukese lapsena oli võimalik nautida suurt hoolitsust ja rõõmsaid hetki. Järgnes aga traagiline 1944. aasta märtsipommitamine, mis purustas senise maailma. Perel õnnestus küll sõjakoledused üle elada, kuid sõja ajal hukkus seitse autori lähisugulast, mis jättis painava mälestuse kogu eluks. Järgnesid rasked sõjajärgsed aastad Lääne-Virumaal Salatse külas ja Hiiumaal Kärdlas. Juba varakult tuli teha rasket tööd ja endale elatist teenida, toidulaud oli kesine. Ka Rakveres keskkoolis käia oli pingutav, kuna kool asus kodust rohkem kui 20 km kaugusel ning õiget riietust ja jalanõusid polnud.

Raimo Pullat (1935) on ajaloodoktor (Eesti) ja filosoofiadoktor, laudatur (Soome), Poola Kunstide ja Teaduste Akadeemia välisliige ja Johannes Paulus II nimelise Lublini Kato-liikliku Ülikooli ja Läti Teaduste Akadeemia audoktor.

Tema uurimisvaldkond hõlmab Ida- ja Põhja-Euroopa sotsiaal- ja kultuuriajalugu, linnade ajaloolist demograafiat ja materiaalse kultuuri ajalugu, peale selle keeleteaduse ja välispoliitika ajalugu peamiselt Eesti-Poola-Soome suhete seisukohalt.

Raimo Pullat on üks Eesti viljakamaid ja väljapaistvamaid ajaloolasi, mida tõendavad ilmekalt selles raamatus esitatav tema tööde valikbibliograafia ja retsensioonid.

Rõhutamist väärib tema osa Tallinna Linnaarhiivi materjalide Saksamaalt kodumaale tagasitoomisel.

Raimo Pullat on Tallinna ja mitme riigi teenetemärkide kavaler, samuti on ta pälvinud Tallinna kõrgeima autasu – vapimärgi ja aukodaniku tiitli.