Бесплатная доставка!
Leo Normeti laulul „Puhkus Viljandis“ on olnud õnnelik saatus. Laul jäi elama Leo Normeti ja Boris Kõrveri tudengipõlves kirjutatud operetist „Hermese kannul“. Operett keelati 1948. aastal ära, kui Estonia teatris käisid juba lavaproovid. Lavastaja Agu Lüüdik ei jätnud jonni, tegi operetiviisidest popurrii ja viis estoonlased üle Eesti klaveri saatel kultuurimajadesse esinema. Igal etendusel läks Viljandi-lugu Agu Lüüdiku enda esituses kordamisele. Laulu tähetunniks sai 1976. aasta Viljandi rockmuusika festival, kus kinnise üritusena oli ka konkurss Viljandi-loo parimale aranzheeringule, mille võitis tartlaste ansambel FIX.
Saatuse tahtel hakkas veendunud pärnakas Leo Normet 38 (!) aastat pärast laulu sündi ka ise veetma puhkuseid Viljandis. Veelgi enam – ta lõi Viljandisse kodu, kust avanes kaunis vaade Viljandi järvele. Sellest kujunes tasapisi väike mäenõlva salong, mille külalisraamatu abil meenutan aega aastatel 1983-1991. Külaliste sissekannetest peegeldub, kuidas tollane kultuurieliit huumori abil tuju üleval hoidis. Parimateks näideteks on luuletaja Ain Kaalepi ladinakeelne tõlge Hermann Julius Schmalzi laulust „Sauna taga tiigi ääres“ ja matemaatik Ivar Kulli müstiline diagramm. Operettide, ooperite ja vokaalkammermuusika kõrval on Leo Normeti visiitkaardiks rahvusvahelisel akadeemilisel muusikamaastikul tema mahukas Sibeliuse-uurimus.
Autor