TÕDE JA ÕIGUS IV OSA. AUDIORAAMAT

Eesti Vabariik 1920. aastal. Indrek peab kooliõpetaja ametit ning ta on loonud pere. Ta on abielus Kariniga, neil ka kaks tütart ning poeg, kes on varem surnud. Peres on teenijatüdrukuks Tiina, seesama vigaste jalgadega tüdruk, kellega Indrek kunagi abielluda lubas. Nüüd on aga Indrek selle loo unustanud ega tunne täiskasvanuks saanud Tiinat enam ära. Karin oma naiseliku vaistudega hakkab Indrekut ja Tiinat ometigi mingis salasuhtes kahtlustama. Ta süüdistab meest selles, et too ei armasta teda enam nii tuliselt kui mesinädalatel. Poja surm ja erinevad ellusuhtumised viivad Indreku ja Karini abielu kriisini. Indrek on endassetõmbunud ja resigneerunud. Karin püüab teda tegudele ärgitada mitmesuguste provokatsioonidega - küll tõusiklikus seltskonnas teiste meestega flirtides, küll rahaga mängides. Lõpuks haarab Indrekut pime viha, ta tulistab Karinit ning läheb tapmiskatse süüdistusega kohtu alla. Kohus karistab Indrekut üksnes tingimisi. Ta lahkub kohtusaalist, tõrjudes endast eemale Karini, kes siiski sööstab talle järele, jääb aga enne meheni jõudmist tammi alla. Indrek tunneb, et Karin on teda kõigest hoolimata armastanud rohkem, kui ta oli suutnud uskuda.