Tartu puitarhitektuur

Tartus on puitarhitektuuri rohkem kui ülejäänud Eesti linnades kokku. Tartu puitarhitektuur on omanäoline ja külluslik, siin leidub kõike lihtsatest tööliselamutest edevate kodanlasemajadeni, väärikatest vanabalti hoonetest moodsate majadeni. Raamat vaatleb Tartu puitarhitektuuri erinevaid kihistusi nii ajalises kui ruumilises kontekstis. Eraldi lood leiab Supilinnast, Ülejõest, Karlovast, Tammelinnast ja Tähtverest. Lisaks leidub ka fokuseeritud sissevaateid üksikküsimustesse nagu sillad ja kuulsad kahekordsed kuurid, värvid ja interjöörid, kirsiks tordi peal Tartu puitarhitektuur kui inspiratsiooniallikas meie tuntud kunstnikele.

Raamatu koostamisel tekkis võrreldes Eesti teiste rikkaliku puitarhitektuuriga linnadega huvitavaid paralleele ja erisusi. Ka sarnasusi, nagu 20. sajandi puidust avalike ehitiste nullilähedane säilivus. Tartu on siin eriti õnnetus olukorras, säilinud on vaid elamud. Samas on need ka edaspidiseks parima säilimispotentsiaaliga, sest kahekümne aastaga on põlatud kõdurajoonidest saanud kõrgelt hinnatud elukeskkond ja üha rohkem rõõmustavad silma pärandit väärindavalt korrastatud elamud.

Raamat on suunatud laiale lugejaskonnale ja pakub erialainimeste kõrval avastamisrõõmu ka kõigile oma kodukohast huvitatud supilinlastele, karlovlastele jt puitpiirkondade elanikele ja aitab mõista majade lugu ja hingeelu.

Raamatusse on saanud julgelt 90% Tartu huvitavamatest puitmajadest. Üsna võrdselt on esindatud nii arhiivimaterjalid kui tänapäevased kujutised, lisaks fotodele on ka plaani- ja kaardimaterjale. Ja nii mõnedki toredad teemad jäid veel varuks, kui peaks kunagi tekkima soov teha raamatule järg.

Raamatu koostaja ning toimetaja on Leele Välja. Peatükkide kirjutamisse panustas hulga valdkonna professionaale: Epi Tohvri, Mart Siilivask, Lea Teedema, Egle Tamm, Reesi Sild, Merle Karro-Kalberg, Kati Männik, Martin Raat, Kristiina Ribelus ja Brita Karin Arnover.