Ühe seieriga kell

Juhtiv luulekirjastaja ( : ) kivisildnik on intellektuaalse eesti poeesia väljavaadete osas enam kui optimistlik:

„Vaimuaristokraadist kirjastajana olen ma Jaanus Saarele lausa kade, teistelt autoritelt pole mitte midagi varastada. Jaanuselt olen ma nii mõnegi hea idee tuuri pannud – kas saab olla suuremat tunnustust üleüldse. Kui meil oleks neli Saare mõõtu autorit, siis ei peaks ma oma karjääri jooksul enam mitte kunagi mitte millegi pärast pead vaevama.

Suurem osa hästimakstud luuletolgustest vajutab täiega pidurit ja tulemus on käes - meie luules süveneb dementne stagnatsioon: tädid, tädistunud onud ja muud tädistunud võhikud rüvetavad poeesia kalmistut. Üks piinlik luulehaip tuleb ja teine läheb – taidlev Airis Erme tuleb ja taidlev Keiti Vilms läheb.

Tulevad luulesse, jäävad ukse kõrvale seisma, tammuvad jalalt jalale ega saa sõnagi suust. Ainult mäda, ainult ila. Mida halba ma olen teinud, et pean lugema merikeõimide, kätlinkaldmaade ja matstraatide närvesöövat ja imimväärikust alandavat savi?

Eda Ahi võtab auhinna ja Urve Tinnuri astub Kirjanike Liitu. Küündimatusel ei näi lõppu olevat, „Loomingus“ laamendavad maaemad, maaisad ja muu sarnane pooletoobine põhjamuda. Vikerkaare stammkriitikuks on tõusnud Vilja Kiisler. Jälkus. Tühikargamine. Soometslus. Lõputu harrastusteater.

Lõputu harrastusteater.

Miks ei võiks õppida parimatelt: Kauksi Üllelt, Billeneevelt, Andra Jõgiselt, Piret Bristolilt, Kädi Kallault, Leonora Palult või Andra Teedelt? Mis on ajuga juhtunud? Väike vihje, aju asub peas.

Ma olen täie vastutustundega eesti luule kuldajastu monument, koos Margo Vaino, Rooste, Ojaranna, Sauteri ja Jaanus Saarega hoiame me väärtkirjanduse ja inimväärikuse viimaseid positsioone. Meil on au. Ja meil on nuga taskus.“

*

KOSMOSEST NÄEB

kosmosest näeb

hiina müüri

ja hea ilmaga

ka seda kui

raske mul on