Vesiliiv

Õhk on püssirohusuitsust hall ja hägune. Kõik peale minu on pihta saanud. Minul ei ole sinikatki.

Djursholmi üldgümnaasium on haruldane koht, kus võivad ristuda miljonärivõsude ja getonoorte teed. Ühel maihommikul kohtuvad klassiruumis viis õpilast ja õpetaja. Kohtumine lõpeb traagiliselt. Üheksa kuud hiljem astub 18-aastane Maja kohtu ette. Kas ta on tõesti süüdi kõiges, mida prokurör ja ajakirjanikud talle süüks panevad? Ja kui tema ei ole süüdi, kes siis on?

Kohtupõnevik „Vesiliiv” maalib Maja pilgu läbi pildi kolm nädalat kestvast kohtuprotsessist ja vaatab tagasi eelnenud sündmuste jadale. Miks ja kuidas läks nii, et Majast ja Sebastianist, kooli populaarseimast paarist, said koolitulistajad? Kes tegi midagi valesti või jättis tegemata? Kuidas on võimalik, et suhtest saab lõks ja need, kes peaksid hoolima, pööravad pilgu kõrvale? See on nüansirikas lugu armastusest ja reetmisest, süüst ja õiglusest, pealtnäha ilusa muretu nooruse pahupoolest, hoolimatusest ja kurbade tagajärgedega jaanalinnumängust.

Teos pälvis 2016. aastal Rootsi parima kriminaalromaani auhinna ja võitis 2017. Põhjamaade parima krimiromaani auhinna Klaasist Võti.

Jaan Martinson soovitab: “Mullu Rootsi parimaks krimiromaaniks tunnistatud ja põhjamaade Klaasvõtme võitnud „Vesiliiva“ on reklaamitud kui kohtupõnevikku, ent tegevus ei toimu suuremalt jaolt kohtusaalis, vaid peategelase mõtteis, kui ta meenutab ja analüüsib sündmusi, mis kuritööni viisid. Kaks pealtnäha toredat noort saabuvad ühel päeval kooli ja asuvad külmavereliselt kaaslasi maha laskma – tänane argipäev, kahjuks – aga miks? Sest elu on teinekord nagu vesiliiv, mis ettevaatamatud ootamatult endasse imeb. Olles kaelani sees, pääsemist üldjuhul pole.”