Piegāde ir bezmaksas!
Mart Laar:
„Suure sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni ajalugu on suurele osale meist aastakümneid pähe taotud. Eks paljudele oli selge, et päris nii need asjad tegelikult polnud, nagu ametlikes nõukogude ajalooraamatutes kirjutati. Avalikustamise käigus toodigi päevavalgele hulk seni varjatud fakte. Külma sõja järel said maailma juhtivad ajaloolased võimaluse Vene arhiivides töötada ning oktoobripööre sai täiesti uue tõlgenduse. Robert Conquesti ning Orlando Figese tööde järel tundus, kõik on tehtud ning enam polegi midagi uurida. Tänaseks on selgeks saanud, et sel teemal on ikka midagi uurida. See nõudis uurimistöö viimist uuele tasemele, kattes enam mitte ühe, vaid mitmete riikide arhiivimaterjale.
Sean McMeekini revolutsiooni 100. aastapäevaks ilmunud „Vene revolutsioon“ on sellest hea näide.
1974. aastal Ühendriikides sündinud Sean McMeekin kuulub noorema põlvkonna ajaloolaste hulka, kelle kujunemisperiood langes kommunismi kokkuvarisemise perioodi, olles vaba külma sõja aja vastasseisudest ning ideoloogiatest. Ta kasvas ajaloolaseks Ameerikas, õppides Stanfordis ja Berkeleys ning täiendas end Saksamaal, Türgis ja Venemaal.
Uute allikate kasutamine ning kõrvutamine võimaldab McMeekinil tuua Vene revolutsiooni uurimisse mõndagi uut.
McMeekini raamat pole pühendatud eestlastele, kuid neist on seal juttu küll. Eriti Aleksander Keskkülast, ühest Saksa luure ning Lenini vaheliste sidemete sõlmijast.
Kokkuvõttes on tegemist raamatuga, mis peaks huvi pakkuma ka nendele, kes ajaloost eriti huvitatud pole.“
Mart Juur soovitab: "Lugesin siin vaikselt läbi raamatu Vene revolutsioonist. Autor ütleb, et see oli üks suur juhuste rida, et asjad läksid nagu läksid. Ja tuleb meeles pidada, et kõik, mis juhtus, juhtus sellepärast, et riik oli sõjas. Sõtta läks tsaarivalitsus liberaalide ja panslavistide hakatusel, Rasputin seevastu käis tsaarile peale, et hoidku aga kõrvale. Sõjas läks venelastel päris hästi ja hakkas aina paremini minema, mistõttu sakslastel oli Leninit ja Vene revolutsiooni vaja. Väga tugev rõhk teoses idarinde sündmustel, sõja mõjul Vene ühiskonnale, poliitikute intriigidel. Sakslaste kandev roll bolševike võimulesurumises on lahti kirjutatud põhjalikult. Rootsi pankade rahapesu ja tehingud bolševikega revolutsiooni ja kodusõja ajal. Ja nii edasi. Muuseas ka Eesti osast neil aastatel. Väike fakt: Eesti konsul andis 1920. aastal Kerenski perekonnale Eesti passi väljamõeldud nimele, millega Kerenski naine ja lapsed Venemaalt välja pääsesid. Ühesõnaga, palav lugemissoovitus neile, kellel palav ajaloohuvi."