Mis on vaade? Esmapilgul midagi üsna lihtsat: see on miski meid ümbritsev või meid ümbritsevas, mida on huvitav vaadata – polegi nagu vaja pikalt arutada. Aga mis õieti selle huvitavuse tekitab, millest huvitavus koosneb? Miks leidub vaateid, mis ei tundu ammenduvat, mis tunduvad ühtaegu avavat ja varjavat? Miks ülepea on vaateid vaja, miks me neid otsime, nende juurde naaseme? Sellele püüabki leida vastust Jan Kausi esseeraamat „Vaade“.