Tondid

On vana-aasta õhtu, ehitajad annavad valmivale uusehitusele
viimast lihvi ja korterite ostjad vaatavad juba oma uutes eluasemetes ringi,
maja katusekorteris aga koguneb valvur Raúl Viñase suguvõsa, et üheskoos uut
aastat vastu võtta. Ent juba on hoone avarustes ennast sisse seadnud ka tondid,
kellel on maja asukatega omad plaanid…

Tondilugudel on
Ladina-Ameerika kirjanduses eriline koht ning selliselt on väga sobiv, et Eesti
lugeja esimeseks tutvuseks Argentiina kirjanduse elava klassiku César Airaga on
just nimelt “Tondid”. Sellest lühikesest jutustusest leiab tähelepanelik lugeja
muuhulgas peanoogutusi tervele reale teistele kirjanikele: siin on Borgesest
tuttavat allegooriat, Bolaño nihestatud realismi, Cortázari eksperimentaalsust
— ja palju muud. Kõige selle juures on “Tondid” siiski aga ka eksimatult
omanäoline ning lõpuks lihtsalt nauditav lugemine ühelt kaasaegse kirjanduse
meistrilt.

— Tarmo Jüristo,
kultuurikriitik

Suurepärane lugemiselamus
kõigile maagilise realismi austajaile. Aastavahetusel on teadagi nähtamatud
piirid siin- ja sealpoolsuse vahel kulunud imeõhukeseks, peaaegu olematuks ning
nende ületamine mõlemas suunas võimalikum kui mistahes muul ajal. Maagilisi
piire ületades hakkab juhtuma asju; lugusid jutustades elustuvad
mütopoeetilised maailmad, olles sillaks unede ilma ja ärkveloleku vahel.
Haaravalt (ja üllatus-üllatus — argikultuurilooliselt harivalt!)
kirjutatud lugu. Soovitan!

— Marju Kõivupuu,
folklorist