Talv Kreekas. Miks šaakalid iga öö nutavad?

Järg raamatule „Samose päevaraamatud. Kadunud maailma otsimas“.

See raamat on Kreeka elust, väljavõte napilt poole aasta lõikes.

Talvepäevik 2023–2024 kõneleb ühest talvest Kreekamaal, Samose saarel, selle
edelaosas, mõne kõrvalepõikega ka mujale: mandrile – Thessalonikisse
soojaveeallikatele, Ateenasse ning korra ka Syrosele. Enamuse ajast räägib see
päevik minu elust ja tööst Lääne-Samosel. Päeva rutiinist, tegemistest,
hommikutest ja õhtutest, mõtetest, unistustest. Unenägudestki.

Kreekale on omane elujaatav nukrus, kaunis melanhoolia, tasane jälgimine,
aupaklik hoiak looduse ja jumala suursugususe ees. Nii nagu Camus seda oma elu
hilisemates mõtisklustes kirjeldab. Ma käesoleva teosega tahan näidata Kreeka
elu realistlikumat palet, selle täiesti igapäevast nägu; unustamata siiski
unistusi, miraaže, unenägusid ning selle maa maagiat.



Aldo Maksimov (s 1972) on töötanud ajakirjanduses, Tartu Botaanikaaias, Tartu
Varumiskontoris, Eesti Vanglate raamatukogu juhina, Saaremaa Muuseumi
arendusjuhina jpm kohtades. Ta on aastaid elanud perega Kreekas Samose saarel.
Abikaasa Marioniga peavad nad Samosel kuuendat aastat loome- ja puhkemajasid,
mille sügis-kevadisteks residentideks on peamiselt tegelased Eesti
loomeliitudest, aga ka kaugtöö tegijad, noored pensionärid ja muud
elukunstnikud.