Taevatrepp

Viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber Georg Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib! Minevikus on mõnus, igavene suvi ja Procol Harum, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Päriselus on sügis, sõbrad kiilakad ja kibestunud, tüdrukud abielus ja isa, kes vanasti oli spordimees, põeb Alzheimerit. Miski ei kisu siia tagasi. Lõpuks peab Uu siiski otsustama, kuhu jääda või kuidas üldse.

„Taevatrepp" on Mart Kivastiku uus romaan ajast, muusikast, sõprusest ja armastusest lapsepõlve ja tänapäeva Tartus.

Urmas Vadi soovitab: "Ühesõnaga on Kivastik teinud suurepärase ajamasina. Soovitan "Taevatreppi" kõigile, kes tahaksid praegusest vihmasest sügisest kuhugi paremasse kohta pääseda."

Joel Ojap soovitab: "Peategelase Uu vägagi elava karakteriga on autor saavutanud selle, mida eesti kirjanduses (olgu autobiograafilises või ilukirjanduses) tihti ei kohta, nimelt ENSVs elatud elu ja nooruse autentsena tunduva kirjelduse.
„Taevatrepi“ lugemine on nagu koos jutuka onuga fotoalbumi lehitsemine– tolmukihi alla mattunu ärkab vürtsikate detailide toel hetkeks ellu." (Sirp)

Varasemalt on Mart Kivastiku sulest ilmunud mitmeid kirjandusteoseid, viimased nende seast on "Armastuse vormid" ja "Autoportree naise ja hobusega".