Surm järelmaksuga

„Surm järelmaksuga“ on prantsuse modernismiklassiku Louis-Ferdinand Céline’i teine romaan ja üks 20. sajandi võimsamaid kirjandusteoseid. Romaan ilmus 1936. aastal, neli aastat pärast Céline’i läbimurdelist esikteost „Reis öö lõppu“. Autor viljeles läbi kogu loomingu teatavat „transponeeritud autobiograafia“ žanri. Kui esimene romaan jutustas meditsiiniüliõpilase Ferdinand Bardamu seiklustest Esimese maailmasõja keeristes, siis „Surm järelmaksuga“ kirjeldab perioodi, mis esikromaanis kujutatule ajaliselt eelnes. Lugeja ette tuuakse kord realistlikus, kord veidi deliirses, kuid alati üliemotsionaalses võtmes Ferdinand’i väikelapseiga, koolitee, esimesed tööotsinguvaevad ja keerulised suhted vanematega, taustaks 20. sajandi alguse Pariis, millest saab oma lopsakuses pea omaette tegelane.

Eraldi tähelepanuväärne on teose suuline stiil, mille puhul kirjanik võtab ette radikaalsed uuendused. Suured tähed kaovad lause algusest, laused ise lagunevad algosadeks, ellipsid ja kuulsad „kolm punkti“ vallutavad kogu teksti. Aga samal ajal ei jää see keel hoolimata oma suulisest hingusest sugugi üheplaaniliseks, nagu võiks sedasorti lähenemise puhul karta. Kõige traditsioonilisemate kirjanduslike võtete segamine uute, kõnekeelsetega, annab kokku poeetilise tiheduse, mille jaoks ei olegi sobivamat nimetust kui „aja pits“, nagu Céline ise ütleb „see, mis on ainsana väärtuslik“.

Mudlum soovitab: “Louis-Ferdinand Céline’i “Surm järelmaksuga” (tlk Heli Allik) on teadagi klassika. Aga mitte mingi kuiv klassika, kus õhkub igavust ja vanaksläinud mõtteid. See seljatab tänased noored vihased mehed mitmekordselt! Siit jõuame Céline’i paradoksini. Tema teose kõnemaneer on nii intensiivne ja jõuline, nii sugestiivne, täis lõputuid kordusi ja variatsioone, üks vihapurse või manamine võib kesta lehekülgi ja ilmuda pea samal kujul aina uuesti ja uuesti välja – inimaju ei talu säärast pidevat udupasuna häält. Lõpuks on see karje nagu merekohin, ühtlane vaikselt lainetav taust, mille seest kerkib esile elu tegelik sisu – armastus. Seega võiks vabalt soovitada seda armu ja sõbrakuu ja valentinipäeva lugemislauale – leidke oma viha vahelt armastus üles ja teil kõigil on kergem elada.

Pikemat lugemismuljet saab lugeda taas Sirbi veergudelt.”