Surelikud

1741. aastal sõidab loodusteadlane ja teoloog Georg Wilhelm Steller kapten Vitus Beringi ekspeditsiooniga suurele põhjaalade uurimisretkele, mille eesmärk on leida meretee Aasiast Ameerikasse. Mandrini nad ei jõua, kuid leiavad midagi muud, mis viib Stelleri nime ajalooraamatutesse: Stelleri meriõhva.

1859. aastal saadab Hampus Furuhjelm, Venemaa Alaska soomlasest kuberner, mehed otsima suure, väidetavalt juba sajand tagasi kadunud mereimetaja skeletti, sest seda tahetakse keiserliku ülikooli kogudesse.

1952. aastal saab Helsingi zooloogiamuuseumi preparaator John Grönvall ülesandeks restaureerida haruldane tervenisti säilinud Stelleri meriõhva skelett.

„Surelikud” on harukordselt mõjuv debüütromaan. See on ühe loomaliigi kujutus, pöörane seiklus läbi kolme sajandi ning lugu suurtest inimlikest püüdlustest: teadusest, kunstist ja soovist äratada ellu midagi sellist, mille inimene on oma teadmatuses hävitanud.

Andrus Kivirähk soovitab: "Kurb ja ilus romaan sellest, kui palju kurja meie ahne ja egoistlik liik läbi aegadele teistele elusolenditele teinud on, piinates ja hävitades neid lausa arutul moel. Ja eks see tapatöö kestab tänini. Õnneks leidub siiski ka selliseid inimesi, kelle arvates kogu loodus on lugupidamist ning hoidmist väärt, aga piinlik hakkab inimkonna pärast siiski.”