Südames laulavad metsad

Selle
raamatu kaante vahele on Doris Kareva kogunud kauneimad metsale pühendatud
värsid eesti luuletajatelt alates Juhan Liivist ja Ernst Ennost kuni hiljuti
debüteerinud noorte autoriteni. Antoloogia ei liigu traditsioonilisel viisil
autoreidpidi, vaid meeleolude järgnevusele toetudes, ning pakub koostaja sõnul
sissevaadet meeleseisunditesse, mis läbi vahelduvate ajastute ja aastaaegade on
eesti luuletajaid vallanud metsaga kokku puutudes.

See raamat on nagu jalutuskäik
Eestimaa metsades, mis rahustab ja väestab. Doris Kareva on pannud kasvama
luulemetsa, kus on võimalusi peesitada nii heledal meelemetsa lagendikul, võtta
ette retk hinge pimedasse padrikusse või hoopis tõdeda südamevalus lageraielanki,
kus kasvas me lapsepõlvest tuttav puu. Selle raamatu vahel peituv luulemets
pakub sedasama mida mets ise: kohtumist ja ühendust nii iseendaga kui ka kõige
elavaga me ümber. Mets ja ka see metsaluule raamat annavad meile kõigile
võimaluse nii maamulda juurduda kui taeva poole pürgida, näha puude taga metsa
ning metsa sees kogu kirevat elurikkust, küsida olulisi küsimusi ning saada
kokku iseenda häälega, mis elutempos ja infomüras kipub kaotsi minema.

— Anna Hints, filmitegija

Metsas hulkudes mu meeled teisenevad.
Sõnad rütmistuvad, peas hakkavad keerlema kummalised kujundid ja luulelised
laused. Helid muutuvad muusikaks. Tahaks loota, et seda raamatut lugedes
lähevad paljud inimesed liikvele vastassuunas – sõnad ja kujundid muutuvad
metsas hulkumiseks, vaip on järsku okkaid täis ja raamaturiiulist jõllitab
värbkakk.

— Peeter Laurits, kunstnik