Sadam

tulen sulle vastu, aju rakkus. 

minututest minuteist on peagi
ainult leebed tunatunnid järel.

seisad kai peal, maa ja mere äärel,
pikad ripsmed tuisutuulest takkus.
kõik on järsku väga hea ja mõru.
miks? ei teagi.
äkki peaks? ei pea.
igatsuse teed on imelikud.
tikk ja takk.
sa süütad tuules tiku.
kuid su taskus idanevad tõrud.

Rein Raud soovitab:“Eesti kirjandusloos on juba kord nii, et seda läbib tugevatest naisluuletajatest koosnev telg Koidulast ja Haavast, Underist ja Alverist Luige ja Karevani ning ikka edasi. Võib-olla on see nii seetõttu, et rahvalaulikute seas oli just naistel kanda loov ja püsivust hoidev roll. Ma arvan, et Eda Ahi on võtmas sisse kohta sellel teljel ja mul on hea meel, et ta teeb seda korraga isikliku ja kaasaegse, ent ühtlasi mitte ainult eesti, vaid kogu euroopa luulekultuuri traditsiooni tajudes ning edasi arendades, vormitundlikult, aga terava närviga. Iga tema uus raamat on suur rõõm.”