Sa pead kedagi teenima

Peeter Sauteri "Sa pead kedagi teenima" vaatleb kahe inimese vahelisi pingeid kohati nukralt, kohati irooniliselt, aga alati keskendunult.

Siin on koos stseenid ühe abielu allakäigust. Sauteri ühtaegu argine ja filosoofiline jutustamisviis võimaldab näha detailide taga seaduspärasid ja vastupidi. "Sa pead kedagi teenima" on tema romaani "Ära jäta mind rahule" mõtteline järg, tumemeelsem kaksik.

Urmas Vadi soovitab: “No Sauter on hea. Tema kohta muidugi räägitakse, et ta kirjutab kogu aeg seda ühte ja sama juttu. Eks me kõik kirjuta, isegi need teevad seda, kes ei kirjuta raamatuid. Aga päris õige see jutt Sauteri selle raamatu puhul ei ole. Siin on olemas täiesti algus ja lõpp (mees ja naine muudkui soiuvad ja kiusavad ennast ja teineteist) ja omad sündmused (viimaks minnakse lahku). Aga kõik need sündmused tulevad selliste rahulike lainetustena, nagu nad enamasti elus ikka tulevad, ei mingit literatuurset konstrueeritust. Raamat on paks ja ega teda korraga ei peagi läbi lugema, seda on hea võtta jälle riiulist nagu meie esivanemad vahest võtsid piibli ja lugesid seda.”

Tõnu Õnnepalu soovitab: “Sauteri suurteos, ilma naljata (kuigi ka nalja, nukravõitu nalja saab seal rohkem kui rubla eest). Väga aus eluvaatlus, väga julge, siiras, võiks nagu ära tüüdata oma paksuses, aga üldse ei tüüta!”