SÕJAEELSE KAITSELIIDU HIILGEAEG JA HÄVING LÄÄNEMAAL

Raamat annab ülevaate Kaitseliidu Lääne Maleva kujunemisest 1918. aastal varasema Omakaitse baasil ja tegevusest 1920.–1930. aastatel. Peamine osa raamatust on aga pühendatud selles organisatsioonis tegutsenud inimeste saatusele Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal 1940.—1941. Siis represseeriti olemasolevatel andmetel üle 140 Lääne maleva liikme, kellest hukati 67, ülejäänute enamik suri vangilaagrites. Represseeriti ka paljude kaitseliitlaste pered. 

Raamatus on käsitletud ka esialgu repressioonidest pääsenud malevlaste tegevust 1941. aasta sõjasuvel ning nende hilisemat käekäiku.
Seni pole ühegi Kaitseliidu maleva liikmeskonna saatust esimesel Nõukogude aastal põhjalikumalt käsitletud. Paljude siis hukatud või vangilaagrites surnud inimeste lood on sugulastel siiani teadmata. Käesolev raamatu koostamise eesmärk on siis represseeritud inimeste saatused avalikustada ja panna inimesi mõtlema, mis läks siis valesti ning mis ei tohi kunagi korduda. Raamatu põhiosa on koostatud kasutades NKVD uurimistoimikuid. Raamatust leiavad paljud tänapäeva kaitseliitlased andmeid isade ja vanaisade saatusest.
Raamat on varustatud arvukate viidetega ja ulatusliku inglisekeelse resümeega, illustreeritud 164 fotoga. Fotod käsitlevad maleva liikmeskonda ja tegevust sõjaeelsetel aastatel. Paljudest tollastest kaitseliitlastest on säilinud vaid vangifotod, seetõttu on needki, hoolimata kvaliteedist, raamatus publitseeritud.
Raamat kajastab Lääne malevat omaaegsetes piirides, hõlmates ka Märjamaa, Vigala, Varbla valdade kaitseliitlasi. Välja on jäetud vaid Hiiumaa malevkond.