RÄNDAJA ANNA

Raamat sisaldab valiku Anna Haava (15. X 1864 Kodavere kihelkond, Pala vald, Haavakivi veskitalu – 13. III 1957 Tartu) kirju Elise Aunale, Mari Raamotile ja Juhan Luigale. 19. sajandi tuntud eesti luuletajast Elise Aunast räägib kultuuriloolane Vallo Kepp. Omaaegsest seltsielutegelasest, tütarlaste põllutöö- ja majanduskooli asutajast ja Naiskodukaitse esimesest juhist Mari Raamotist kirjutab kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus. Juhan Luigat ja tema aega tutvustab teatriteadlane, pedagoog ja lavastaja Katri Aaslav-Tepandi.

«Rändaja Anna» lisab uudset infot 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eesti vaimuelu, avaliku elu silmapaistvate tegelaste ja nende mõtteviisi kohta.

Armasta tõtt. Harjuta ennast mõttes, sõnas ja teos tõele au andma. Sõprade vahel on esimene päätingimus tõde ja õiglane meel. ––Elise Aun

Enamikul eestlastel ei paindu selgroog kunagi, ka mingi võõra võimu pealesurumisel. ––Mari Raamot

Iseseisvus on raske ülesanne. ––Juhan Luiga

Mari Raamotil ilmus 1937. aastal teos «Minu mälestused kodutarest okupatsiooni vanglani». Selle eessõnas kirjutas rahvaluuleteadlane Oskar Loorits tähendusrikkad read, mis aitavad paremini mõista ka raamatu «Rändaja Anna» tähendust:

«Iga sugupõlve paremikul pidavat olema, nagu öeldakse, sooritada oma vägitegu, oma missioon. Mari Raamot ja tema kaasaegsed, see on esimene meelelt ja juba keelelt ehteestiline haritlasgeneratsioon, kes ei võõrdunud enam oma rahvast ega valgunud ainult laia maailma karjääri tegema.»