Riigivanem

Jaan Tõnisson oli aastatel 1919–20 kaks korda Eesti vabariigi
peaminister ning 1927–28 ja 1933 riigivanem. Lisaks oli ta 1923–25 ja
1932–33 riigikogu esimees, 1917–18 juhtis Eesti välisdelegatsiooni,
1918–19 oli portfellita minister ja 1931–32 kaks korda välisminister.
Ta kuulus Maanõukogusse, Asutavasse Kogusse ja riigikogu kõigisse
kuude sõdadevahelisse koosseisu. Aastal 1934 alanud vaikival ajastul
surus Tõnissoni suurim omariikluse-aegne poliitiline konkurent
Konstantin Päts ta lõpuks tagaplaanile.
“Riigivanem”, Eesti Mõtteloo sarja 100. raamat, toob lugejani
läbilõike Jaan Tõnissoni Eesti iseseisvusperioodi kirjutistest,
kõnedest ja loengutest.