Rahva Raamat logo
Categories
triangle icon
Rahva Raamat logo
Categories
Books
triangle icon
Audiobooks
triangle icon
E-books
triangle icon
Games
triangle icon
Stationery
triangle icon
Gifts
triangle icon
Music & Movies
triangle icon
Electronics
triangle icon
Special offers!
triangle icon
delivery icon

Shipping is free

home icon

REFORMATSIOON - TÕLKED JA TÕLGENDUSED

REFORMATSIOON - TÕLKED JA TÕLGENDUSED
gallery icon
Gallery

REFORMATSIOON - TÕLKED JA TÕLGENDUSED

Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria „Raamat ja aegˮ viienda artiklikogumiku „Reformatsioon – tõlked ja tõlgendusedˮ keskmes on reformatsioon ja selle mõju.

Reformatsiooni tulemusena kujunenud luterlus on vorminud meie kirjakeele, väärtushinnangud ja maailmapildi, teadvustanud meid kultuurrahvana. Kõik see on olnud pidevas muutumises ja koos sellega ka meie tõlgendus reformatsioonist.

Kogumikust leiab 9 artiklit.

Madis Maasingu põhjalik uurimus „Liivimaa toomhärrad reformatsiooniajastu alguskümnendeil (1523–1566)ˮ käsitleb protestantlike ideede jõudmist Liivimaale nii toomkapiitli kui institutsiooni kui ka toomhärrade mentaliteedi järkjärgulist muutumist analüüsides. Reformatsiooni algusaja intellektuaalsele õhustikule Tallinnas heidab valgust Tiina Kala artikkel „Mõnda reformatsioonimuutuste eeldustest Tallinnas: jutlustajad, ametnikud ja raamatudˮ. Põhjaliku ülevaate koos raamatute loeteluga Tallinna dominiiklaste ja Rakvere frantsisklaste kloostreis leidunud kirjandusest leiame Kaspar Kolgi artiklist „Eesti kloostrite raamatud enne ja pärast reformatsiooniˮ. Reformatsiooniideed jõudsid Saksamaalt Liivimaale suuresti tänu väljapaistvale humanistile ja latinistile Philipp Melanchthonile. Melanchthoni seostest Liivimaa kirikueluga kirjutab Jüri Kivimäe. Kristi Viiding ja Maria-Kristiina Lotman tutvustavad oma pikaajalise empiirilise uurimistöö tulemusi artiklis „Reformatsioon mitmekeelse kirikuruumi kujundajana Eesti- Ja Liivimaal: multilingvaalsed pealiskirjad luterlikes kirikutesˮ. Meelis Friedenthal analüüsib artiklis „Akadeemilise teoloogia suunad Tartus Academia Gustavianas ja Gustavo-Carolinasˮ aastail 1632–1656 ja 1690–1710 kaitstud teoloogilisi disputatsioone. Kaarina Rein analüüsib oma artiklis Andreas Arvidi Academia Gustavianas esitatud Martin Lutherile pühendatud ladinakeelset oratsiooni. Tiiu Reimo artikkel „Sakstekiriku laulud“. Tallinnas 17. sajandi teisel poolel ilmunud saksakeelsed lauluraamatudˮ püüab vastata küsimusele, milline oli Tallinnas trükitud lauluraamatute eripära. Ingmar Kure artikkel „Martin Lutheri katoliiklik tõlgendamine. Kirikulõhestajast kiriku usuisaksˮ toob meid tänasesse päeva. Reformatsiooni ja Martin Lutheri isikut vaadeldakse siin katoliku kiriku vaatepunktist läbi ajaloo.

basket icon

Permanently out of stock