RATIO STUDIORUM

Aastal 1599 nägi ilmavalgust „Ratio studiorum” ehk täisnimega „Ratio studiorum et Institutiones Scholasticae Societatis Jesu” (Jesuiitide ordu õpetamise metoodika ja süsteem), mis on esimene õppekavadokument maailmas. Dokument põhines kolmel printsiibil: planeeritus, kohanemisoskus ja hoolikalt valitud õppevara. „Ratio studiorum” kirjutas ette, milline pidi olema kooli juhtimine (administratio), õppesisu (curriculum), õpetamise meetod (methodus) ja distsipliin ehk kasvatus (disciplina). Õppekavaga loodi süsteem, sätestati ühine õppekeel ja nõuti arusaamisega õppimist. Ladinakeelse sõna ratio üks tähendusi on asjade tegemise viis, mis praegugi tähendab hariduse korraldamise plaani. Kuigi teos on ammu ilmunud, on sellest õppida ka tänapäeval.

Käesoleva teose autor filosoofiadoktor Urve Läänemets on oma raamatus selgelt ja lühidalt kokku võtnud oma pika professionaalse ja individuaalse kogemuse õpetaja ning teadlasena, samuti konsultandina paljudes kodumaistes ja välisorganisatsioonides, kelle ülesandeid ta on täitnud. Täpselt 20 aastat tagasi, 2001, valiti Urve Läänemets üksmeelselt vastasutatud rahvusvahelise õppekavaorganisatsiooni International Association for the Advancement of Curriculum Studies (IAA CS) peasekretäriks. Ühingu asutamiskoosolek toimus Louisiana riiklikus ülikoolis Baton Rouge’is, mida õppekavadest huvitatud teadlaste hulgas tunti kui õppekavauuringute Mekat. Urve Läänemetsa on alati huvitanud teiste riikide koolikultuurid ning ta on saanud nendega tutvuda, samuti lugeda head erialakirjandust, kohtunud silmapaistvate teadlastega, mõttekaaslastega. See kõik on olnud väga rikastav, pannud mõtlema ja oma mõtteid kirja panema.

Raamatu peatükid:

1. Mõisted aitavad mõista
2. Õppekavasid on kõigil kasulik lugeda
3. Õppekava on haridussüsteemi intellektuaalne kese
4. Lühiülevaade õppekavade arengust Eestis 1991–2020
5. Õppekavade tüübid. Haridus ja koolitus
6. Riiklike õppekavade koostamine
7. Ideed, ideoloogiad ja kokkulepitud põhimõtted
8. Eestile sobivad ideoloogiad ja teooriad üldhariduse korralduseks
9. Planeerimismudel
10. Õppesisu valiku lähtealused, aineloendid ja kultuurikontekst
11. Integratsioon, lõiming, ainetevahelised seosed
12. Hindamine
13. Kuidas lugeda riiklikku õppekava kooli õppekava koostamiseks?
14. Koolielu, õppe- ja kasvatustööd puudutavate õigusaktide tundmine
15. Koolirakendus ja kooli õppekava koostamine
16. Õppekeskkonnad
17. Valikaine kava koostamine
18. Õpetaja kui õppekavade rakenduse võtmeisik

Iga peatüki lõpus on teema kohta lühikokkuvõte ning küsimused mõtisklemiseks ning aruteludeks koolis. Raamatu lõpus on muljetavaldav loetelu kasutatud kirjandusest ning märksõnade indeks huvipakkuva teema paremaks leidmiseks.

Raamat on ilmunud Avita kirjastuse ning Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös.