Postkaardid Liivadollari abaja äärest

Väike suvemaja seisab abaja karmide valgete kaljude ääres vaatega sügavale sinisele merele. Kui Hannah avastab sinna peidetud purgi, milles on luitunud postkaardid, siis kas need viivad ta uue alguseni, mida ta nii väga igatseb?

Hannah Turner on alati elanud Liivadollari abaja kaunis ajaloolises mereäärses kuurordis. Nüüd, leinates isa kaotust, leiab Hannah lohutust kohtades, mis talle isa meenutavad, sealhulgas ka ühes kuurordi vanimas suvemajas. On südantlõhestavalt kurb, et maja tuleb lammutada, kuid Hannah rõõmustab väga, leides suvemajast sinna peidetud vanad postkaardid.

Lugedes ühel kaardil olevat teksti „Ma usun ikka veel meie õnnelikku lõppu“, tunneb Hannah kahetsusvalu, mõeldes oma isale, kes sellist õnnelikku lõppu kunagi ei kogenud. Ta ei talu mõtet kellegi teise väärtuslike mälestuste hävimisest, niisiis otsib ta oma avastusest inspireerituna postkaartide omaniku üles ja saadab kaardid talle.

Olles näinud, kuidas kuurordi nägusa uue treeneri Guy sarmikus isegi eakamatele külastajatele mõjub, võtab Hannah julguse kokku ja läheb kohtingule, et anda endale veel kordki võimalus. Hannah ei suuda vastu panna Guy sinistele silmadele ja tutvustab mehele abaja võlusid. Aga just siis, kui ta kavatseb mehe oma südamesse lubada, on ta üllatunud, leides Guy sahtlist ühe postkaardi. Kas Guy on nendega kuidagi seotud? Kas ta sellepärast üldse siia linna tuligi?

Hannah on sellest muserdatud, et Guy midagi varjab, kuid kas ta suudab hoida oma südame armastuse jaoks avatuna? Ja kui postkaardid paljastavad üllatava seose Hannahʼ ja Guy mineviku vahel, siis kas tõde seob nad ühte või rebib igaveseks lahku?