Need vaiksed laaned

Lummav lugu paksude laante keskel kasvavast tüdrukust Finchist, kes pole kaheksa-aastasena kunagi käinud kaupluses ega näinud rohkem inimesi kui saab üles lugeda ühe käe sõrmedel, kuid oskab peast tsiteerida Walt Whitmani ja Emily Dickinsoni.

Dramaatilise perekonnaloo, millest ei puudu ka kriminaalsed elemendid, edenedes kooruvad välja üha sügavamad elu keerdkäigud, mis on tüdrukut kasvatava üksikisa Cooperi sellise olukorrani viinud. Nende kahe ellu on segatud nii hülgamine lapsepõlves, Afganistani sõda, vanavanemad, ränk õnnetus, elupäästmine kui ka Cooperi parim sõber.

Elu metsikus looduses on rahulik ja imeline, kuni Jake neile kord aastas linnast varusid toob. Mida lähemale iga-aastane 14. detsember jõuab ja tühjemaks saab sahver, seda sügavamat hirmu Cooper sel aastal aga sügaval südames tunneb. Ning kui ta ühel päeval oma maal asuvas metsas hirve küttides kahtlase naabrimehe Scotlandi asemel hoopis ilusat pikajuukselist punapäist tütarlast näeb, aimab ta süda juba halba. Kuid seda, mismoodi see mõjutab tema ja ta tütre Finchi edasist elu, ta veel ei tea …

See on puudutav ja pingeline lugu ellujäämisest, ohverdamisest ja sellest, kui kaugele võib minna isa, kui ta seisab silmitsi kõige kallimate kaotamisega.