„Peab ütlema: mul on elus vedanud, olen kohanud paljusid naljakaid inimesi. Ja ka surmtõsiseid ning tigetähtsaid, kes on vahel eriti naljakad olnud. Ma olen ikka nalja jumaldanud ja uskunud, et hea tuju vitamiin teeb päeva kauniks ka siis, kui vasaku jalaga voodist välja tuled.“ Nende sõnadega juhatab Voldemar Panso sisse esmakordselt 1965. aastal ilmunud lood ja jutud raamatus „Naljakas inimene“. Seesama hea tuju vitamiin meelitas Pansot muudkui Kassarimaale, talletama hiidlaste isevärki elukavalust ja argimuhedust läbi nelja aastaaja, lootuses, et kui „lugejagi pisut nii hakkab vaatama, kui tal seejuures tekib igatsus maanteede ja inimeste järele, kui tema looduse- ja ilutunne pisut ergutust saab, kui ta raamatut lõpetades koos autoriga ühel nõul on, et tore, kurask, on elada, siis on raamat oma otstarbe täitnud“. Panso värvikaid vesteid ilmestavad Heldur Laretei illustratsioonid. VOLDEMAR PANSO (1920–1977) oli armastatud lavastaja, näitleja ja teatripedagoog. Ta on töötanud Eesti Draamateatris nii näitleja, lavastaja kui ka peanäitejuhina. 1957. aastal asutas Voldemar Panso Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ehk praeguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli, mida juhtis elu lõpuni. 1965. aastal asutas Panso Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri, mida tunneme alates 1994. aastast Tallinna Linnateatri nime all. Lisaks teatrialaste artiklite ja teadustööde kirjutamisele ning õppematerjalide koostamisele tegeles Panso aktiivselt muljete ja mälestuste talletamisega. Näiteks ilmus 1957. aastal tema reisikiri „Laevaga Leningradist Odessasse ehk Miks otse minna, kui ringi saab“, 1973. aastal „Maailm arlekiini kuues”, 1975. aastal mälestusteraamat „Portreed minus ja minu ümber“, 2007–2008 ilmusid kahes köites tema päevaraamatud aastatest 1931–1956, mille seadis trükivalmis Merle Karusoo. Alates 1978. aastast antakse Panso sünniaastapäeval 30. novembril välja temanimelist auhinda EMTA lavakunstikooli silmapaistvaimale tudengile.