Piegāde ir bezmaksas!
Nad teavad, kes on süüdi. Nad lihtsalt ei tunnista seda endale. Veel mitte. Aga nad teavad.
Kui 8-aastane Daisy Mason Oxfordis oma koduaiast kaob, on inspektor Adam Fawleyle selge, et üheksal juhul kümnest on süüdlaseks keegi, keda laps tundis. Ja Daisy perekond on kahtlemata veider – tema ema jaoks on kõige tähtsam teiste arvamus, isa aga on ülekuulamisel kalk ja kaitsepositsioonil. Ja siis on veel Daisy vend, kes on kummaliselt endassetõmbunud ja kinnine…
Inspektor Fawley jaoks algab võidujooks ajaga, kuid tüdruk oleks otsekui õhku haihtunud – keegi ei näinud midagi, keegi ei tea midagi. Aga kõigil on oma arvamus ja näib, et kõigil on ka midagi varjata.
Liigagi tõelisena tunduv “Nad ei leia sind iial” on parimat sorti põnevik – see tekitab judinaid ja hoiab sind öö otsa üleval, on korraga vaimustav ja õudne.
Cara Hunter elab Oxfordis, linnaosas, mis ei erine palju neist, mis tulevad ette tema kriminaalromaanides. “Nad ei leia sind iial” on tema esimene romaan, ning esimene raamat inspektor Fawley juhtumite sarjas.
Nagu Hitchcocki parimad tööd, kus üks pööre järgneb teisele, ilma et oleks vahepeal aega hingatagi. – Daily Mail
Sõltuvust tekitav ja täiesti ootamatu lõpuga. – Emma Kavanagh
“Nad ei leia sind iial” läks kohe käima ega peatunud enne, kui viimasel lehel… viimane pööre oli täiesti geniaalne… see on kriminullide uus tase. – John Marrs
Lugesin selle läbi ühe jutiga! Nii nutikalt kirjutatud, kõhe ja pöördeid täis lugu! – Nuala Ellwood
Erakordne, kiire tempoga põnevik, üks parimaid kriminulle, mida ma iial lugenud olen! Lihtsalt täiuslik! – Kathryn Croft
Rahva Raamatu kirjastaja René Tendermann soovitab: “Oxfordis elava noore krimiautori Cara Hunteri esikromaan võiks olla ju tüüpiline Midsomeri mõrvalugu, peategelaseks meile kõigile tuttav ja armastatud inspektor Morse, aga… Hunter toob 8-aastase tüdruku kadumist uurivasse loosse sisse sotsiaalmeedia, andes süžeele uue ja põneva vaatenurga. Kõigile neile, kes poole raamatu pealt süüdlase ära arvavad (oh jah, teid lihtsameelseid!), soovitan siiski edasi lugeda, sest lõpp on nii ootamatu, et lööb hinge kinni."