Minu esimene elu

MIKS MA SEDA TEGIN? Tõepoolest, miks? Kas ma tõesti arvasin, et keegi tahab üksipulgi teada, kuidas ma oma elukest elanud olen?

Esialgu ei arvanud. Aga kui ma hakkasin ajaviiteks Facebookis kirjutama, esmalt sellest, mida ma olin lugenud või mida ma miskist asjast arvan, hiljem aga ka omaenda meenutusi ammustest aegadest, siis hakkasid inimesed kommentaarides küsima, miks ma oma mälestusi raamatusse ei vormi. Et nad tahaksid kangesti neid lugeda ning mõni väitis isegi, et ta oleks valmis sellise raamatu endale ostma. Algul ma ei võtnud seda tõsiselt, aga kui küsijatest sai juba väiksemat sorti koor ja kirjastajadki hakkasid uurima, kas nad võiksid seda olematut raamatut avaldama asuda, siis mõtlesin, et tõepoolest, miks mitte!

Aeg on kopp maasse lüüa ja mõned lahedamad lood aegade hämarusest välja kaevata. Sest olgem ausad, pulli on ikka saanud, ja miks mitte seda üheskoos meenutada!

OLAV OSOLIN

Mart Juur soovitab:
“Sündmusi jäädvustab ja sündmuste taha vaatab omal moel Olav Osolini memuaarteos „Minu esimene elu“. Kindla peale üks naljakamaid ja tõepärasemaid raamatuid, mis kirjutatud elust Eesti NSVs. Kui ma ei tunneks Olavit isiklikult, võiks arvata, et tegemist on kirjandusliku kangelasega, Josef Švejki, Ostap Benderi ja Ivan Orava kauge sugulasega.”