Miks nad ei kutsunud Evansit?

Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: „Miks nad ei kutsunud Evansit?”

Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. Püüdes saladust omal käel lahendada, satuvad algajad detektiivid seiklustesse, kus miski pole päris see, millena paistab, ning seavad end lõpuks surmaohtu.

Agatha Christie (1890–1976) on üks kõigi aegade avaldatumaid autoreid, teda edestavad vaid piibel ja Shakespeare’i teosed. Tema raamatuid on müüdud kokku üle kahe miljardi eksemplari ja tõlgitud sajasse võõrkeelde. Kuuekümneaastasest viljakast kirjanikutööst sündis üle 70 romaani, lisaks veel kümneid jutukogusid ja näidendeid.

Jaan Martinson soovitab: "Kui siinmail ilmub taaskord Agatha Christie, siis ei pane tema teost mingil juhul lugemata raamatute kuhja alla ega keskele, vaid peale. Geeniusi tuleb austada, ent see pole peamine põhjus, lihtsalt Christie on mõnus, särav ja kiire lugemine, mis vallandab õnnehormoonid, nagu teadlased väidavad. „Miks nad ei kutsunud Evansit?” on mõneti eriline, sest seda on varem lugenud ilmselt vaid tõelised Christie fännid ning raamatus ei tegutse ükski tuntud detektiiv, vaid amatöörid, Walesi mereäärse Marchbolti linnakse vikaari neljas poeg Bobby ja tema rikas kaaslane leedi Frankie, kellel tuleb välja uurida, kes on mõrvatu, ja kes on Evans, keda ei kutsutud. Vana hea Agatha Christie. Ei midagi uut ega üllatavat, lihtsalt üks lahe lugemine, mille lõpp, üllatus-üllatus, on üllatav."