Maigret ja tema surnu

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad... Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Euroopa nüüdisaegse krimikirjanduse isaks nimetatud George Simenon (1903–1989) on kirjutanud üle 400 teose, mis on tõlgitud umbes 50 keelde ja müüdud kogu maailmas üle 600 miljoni eksemplari. Simenoni loodud politseikomissar Jules Maigret on üks maailma tuntumaid detektiive, kellest on aastatel 1931–1972 avaldatud 75 romaani ja 28 lühijuttu. „Maigret ja tema surnu“ (1948) ilmub eesti keeles esimest korda. 2016. aastal valmis Inglismaal raamatu põhjal telefilm Rowan Atkinsoniga peaosas.

Jaan Martinson soovitab: “Vaid ühe krimikirjaniku teoseid on müüdud rohkem, kui Georges Simenoni omi – esinumber on mõistagi Agatha Christie. Ent just Simenon tõi komissar Maigret’ lugudega krimkadesse inimhinge, mis jäi sinna igavesti.

Christie loodud detektiivid miss Marple ja Hercule Poirot pole iial ühtki ohvrit sedavõrd südamesse võtnud kui Maigret, kellele mitmeid kordi helistab põgenev härrasmees väites, et peagi ta tapetakse, ja paludes abi. Paraku leitakse helistaja peagi elutuna, heidetuna autost Concorde’i väljakule. Temast saab Maigret’ hinge painav surnu.

Siitmaalt Maigret rahu ei saa. Tema surnu. Tuleb leida, kes ta tappis ja miks. Alustada pikka rännakut, tehes väikseid samme ehk leides kõikjalt vihjeid, mida näeb vaid tema. Ses loos on üheks peategelaseks kevadine Pariis, mis avaneb kogu oma ilus ja valus ning tekitades noir’ õhkkonna. Kild siit, kild sealt ning Maigret jõuab tasahilju oma tööd tehes lõpplahenduseni, paljastades märksa suurema kuriteo.”