Lüllikivi

Üsna Reykjavíki külje all seisab konarlikul ja kõledal laavaväljal Lüllikivi nime kandev kaljurahn. Kunagi hukati seal kurjategijaid, nüüd aga käivad seda kohta vaatamas turistid. Käivad kuni hommikuni, mil kaljult leitakse poodud mees …

Mehe rinda löödud nael kinnitab, et tegemist ei ole enesetapuga. Tema luksuskorterisse saadetud politseinikke ootab ees veel üks mõistatus – keegi on sinna viinud ja üksipäini jätnud nelja-aastase poisipõnni. Poiss ei paista ohvriga kuidagiviisi seotud olevat, tema vanemaid ei leita ja lapse joonistuste järgi võiks arvata, et ta on olnud millegi kohutava tunnistaja.
Uurija Huldar hakkab jahtima tapjat, temaga keerulistes suhetes olev lastepsühholoog Freyja aga otsima poisi vanemaid, ning tasapisi tulebki päevavalgele vägivalla, päratu rikkuse ja kättemaksuga täidetud karm sündmusteahel …

„Lüllikivi“ on neljas osa Freyja ja Huldari sarjast.

Jaan Martinson soovitab: “Reykjaviki külje all kõledal laavaväljal asub rahn, lüllikivi, kus kunagi hukati kurjategijaid. Minevik ilmub tänasesse päeval, kui rahnult leitakse poodud mees. Just poodud, mitte poonud, sest tema rindu on taotud nael. Ent see pole ainsana juhtumi juures kummastav – tapetu korterist leitakse neljane poiss, kes joonistab pilte, kuid ei tea, kus on ta kodu. Teab vaid seda, et tema nimi on Sigurdur ehk Siggi, ema on Systa ja isa Sibbi. Niisiis tuleb politseiuurijal Huldaril taas töösse sukelduda ning mõrvarit otsima hakata."