LR 11-13/2023 Ingeborg Bachmann. Kolmekümnes aasta

Ingeborg Bachmann (1926–1973) on XX sajandi teise poole üks olulisemaid saksakeelseid kirjanikke. „Kolmekümnes aasta“ (1961) oli seni peamiselt luuletajana tuntud autori esimene proosakogu. Luuletustest selgemini ilmutab proosavorm Bachmanni vahedat ühiskonnakriitikat, aga ei kaota ka pingsat tähelepanu rütmile ja kujundile ega põikpäiselt kompromissitut hoiakut. Seetõttu pole tegu mitte päris ohutu raamatuga – muu hulgas võib lugeja siit teada saada, mis juhtub, kui saadakse kolmkümmend aastat vanaks, kui kahtlane on inimese valikuvabadus sõjaolukorras või kui hirmus on olla naine mis tahes ajal.

Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka Ingeborg Bachmanni teine proosakogu „Kolm teed järve äärde“ (1988, nr 30–32), samuti on eesti lugejale tuttav romaan „Malina“, mõlemad Helgi Loigu tõlkes.

Tõlkija Liisi Rünkla saatesõna tutvustab „Kolmekümnenda aasta“ tausta.

Kairi Look soovitab: “Bachmanni teravapilgulisi ja halastamatuid novelle iseloomustavad uljas keel, läbinägelikkus ja tundeenergia. Ta tegelased on alatasa eksistentsiaalsel ristteel, kus tehakse suuri otsuseid, ja sorgivad skalpelliga nii eneses kui end ümbritsevas. Ka Bachmann elas ja kirjutas kirega, kaaslaseks vahe täpne sõna, mille piiratus oli samal ajal ta kinnisideeks. Kriipiv ja laetud kraam – soovitan sajaga!”