LOKAALRAVITSUS. EELDUSED JA VÕIMALUSED PROGRESSI ÜLEELAMISEKS

Mõistes et meie tänane heaolupohmelus on märgiks kogu tööstustsivilisatsiooni sügavast ja tõenäoliselt letaalse lõpuga haigusest, on loomulik küsida kas ja kuidas me saaks oma haigust ravida, olukorda muuta, arenguid paremuse poole suunata. Siin tuleb endile aru anda, et tegelikult on igasugune areng alati objektiivne, isereguleeruv ja iseorganiseeruv protsess, mis kujuneb lähtuvalt olemasolevatest eeldustest. Seega ei saa me muuta süsteemi arengut või olukorda - me saame muuta vaid arengu eeldusi viisil, mis suunaks meie olukorda muutuma meile võimalikult sobivamal moel. Selleks tuleb kõigepealt mõista eeldusi, mis meid käesoleva olukorrani on juhtinud. Teisisõnu: et koostada ravikava, tuleb kõigepealt mõista haiguse põhjuseid ja püüda märgata, milliseid tingimusi muutes saaks seda ravida. Valesti mõistetud haiguslugu ei saa viia õige ravi soovitamiseni. Seepärast on paljude refereeritud teadustööde abil raamatu I osas kokku võetud senisete arengute eeldused ehk haiguslugu. Lugejale jääb võimalus vaadata, kas see on ikka õigesti kokku võetud ja seega otsustada, kas raamatu II osas toodud ravikava võiks olla asjakohane.

„Lokaalravitsus“ on mõtteline järg raamatule „Globaalpohmelus“, mis bioloogia ja füüsika seaduspäradest lähtudes keskendus inimkonna tänastele muredele ja sellele, mida oodata paisuvatelt energia-, toorme-, toidu-, keskkonna-, majandus-, rahandus-, sotsiaalolude-, geopoliitika- jt globaalse naftatipukriisi koostisosadelt. „Lokaalravitsuses“ on komplekssete (ehk põimsate) ühiskondlike süsteemide arengudünaamikast lähtudes püütud näidata, kuis oleks võimalik loodusseadustega vastuollu minemata teha plaane meie progressiepisoodi üleelamiseks – globaalpohmeluse lokaalravitsemiseks.

Mihkel Kunnus soovitab: "„Lokaalravitsus“ on järg praeguseks neli trükki läbi müünud, teenitult populaarsele „Globaalpohmelusele“. Siin on põhjalikumalt lahti kirjutatud, miks üldse progress on miski, mis on vaja üle elada, ja antud juhiseid selleks, kuidas valmistada end ette protsessiks, mis praegu juba käimas on – lõputule (majandus)kasvule orienteeritud ühiskonna jõudmisele oma kasvu piiridele."

Armin Kõomägi soovitab: Oluline raamat neile, kes arvavad või usuvad sellesse, või lausa soovivad seda näha, kuidas ülemäära kompleksseks paisunud inimtsivilisatsioon lähitulevikus rebenema hakkab. Aga isegi, kui omada teistsugust, näiteks mingit optimistlikumat nägemust, siis ikkagi ei tee paha korraks süübida musta stsenaariumi võimalikkusesse ning see omal nahal oma ettekujutuses läbi mängida. Kes teab, ehk läheb kunagi vaja. Kui teema huvi pakub, tasuks võtta ette ka sama autori “Globaalpohmelus”.