Lingvistiline mets

Lingvistiline mets on sülem inspireerivaid ja ebaharilikke mõtteid eesti keelest, loodusest ja kultuurist. See on kosutav lugemine kõigile, kes otsivad vastust küsimusele, miks on Eesti maagiline paik. Raamatus on juttu seentest, putukatest, soome-ugrist, suitsusaunast, metsast, kultuuriteooriast, jalgrattasõidust ning päratust kosmiliste mõõtmetega kartulikonksust, mida veel ükski eestlane pole suutnud Munamäe küljest lahti kiskuda.

Mihkel Kunnus on raamatu kohta kirjutanud nii: "Ei mäletagi mõnda teist sellist raamatut, mis oleks kaasa toonud nii laiaspektrilise lugejaskonna nõnda üksmeelse kuid mitmehäälse tunnustuse. /.../ Kuigi tuumakam osa [raamatust] on vahest paras semiootika ja kultuuriteaduste kraadiõppuritele pureda, on Mikita osanud kirjutada nii humoorikalt ja lustlikult ning nõnda mitmekihiliselt, et nauditav on see ka vähesema haridustaustaga inimestele. Mikita räägib vonnegutliku muigega tõsistest (ja lausa süngetest) asjadest, ent teeb samal ajal eestlasele hella pai."

Loe lisaks ka Hasso Krulli arvustust "Lingvistilisele metsale" ajakirjas Vikerkaar.

Trad.Attack! soovitab: "Mikita kirjutab mahlakalt ja kaasahaarvalt meile nii omasest eesti loodusest, kultuurist ja keelest. Inspireerivad mõtted, milles iga eestlane tunneb ära oma või leiab uue vaatenurga omale."