KÕLBLUS, KÕLBLUSETUS, KÕLVATUS. MIS ON ÕIGE JA MIS VALE?

Tõeline südametunnistus ei tule väljastpoolt: sa täitud sellega; see on osa sinu teadvusest. Ma ei ütle: „Viljele kõlblust,“ ma ütlen: „Muutu teadvustavamaks ja sa oled kõlbeline. Aga sellel kõlblusel on hoopis teine maitse. See on spontaanne; see pole juba ette valmis. See on hetkest hetkesse elus, voolav, muutuv. See peegeldab elu värve.

Inimene võib elada kahel viisil: selle järgi, mida teised talle dikteerivad, või omaenese valguse kohaselt. Teisi järgida on kerge, see on hõlbus ja mugav, sest kui sa teisi järgid, siis on nad sinuga rahul ja õnnelikud.

Osho sõnul on kõlblus inimkonnale palju probleeme põhjustanud. Meile on sisse söödetud teadmised sellest, mis on õige ja mis vale, ent päriselus juba valmis ideed ei tööta, sest elu on pidevas muutumises. Me peaksime olema erksad ning igale olukorrale absoluutse teadvuslikkusega reageerima. Sel juhul on õige kõik, mida me teeme. Siis ei teki küsimust, kas teod on õiged või valed. Siis on küsimus teadvuslikkuses. Pingutusega saavutatud kõlblus on kõlblusetus. Ainus kõlblus on see, mis tuleb pingutamata.

OSHO on 20. sajandi üks provokatiivsemaid ja inspireerivamaid vaimseid õpetajaid. Tema panus sisemise muutumise õpetusse on hindamatu ja selle vägi järjest kasvav. Raamatus „Kõlblus, kõlblusetus, kõlvatus” seletab Osho lahti, miks vajavad inimesed käitumiskoodeksit ning mille poole peaksid inimesed püüdlema.