Kuidas minust sai HAPKOMAH

Keegi polnud midagi sellist varem lugenud.
"Kuidas minust sai HAPKOMAH. Ja lisaks kõik lood NIHLIST FM-ist" lood vapustavad. Nihilisti lugejad nõudsid raamatut ja selle nad nüüd saavad - halastamatu ja täpse sissevaate maailma, mis eksisteerib siinsamas, ometi rebis just HAPKOMAH selle esimest korda varjust välja. Enamik meist polnud kuulnudki sõna fentanüül.

Kui ta sulle tänaval vastu jalutaks, ei märkaks sa temas midagi erilist. Ta on noor, kõhnema kehaehitusega (nad kõik on) mees, eestlane.
Ta nimi on HAPKOMAH ning ta elab Tallinnas - aga ühes teises Tallinnas, Tallinnas, mis on meie kõigi ümber, aga mida enamus meist kunagi ei näe ega koge. Sinna varjatud linna on võimalik osta pilet, väga lihtsalt ja ainult kümne euro eest. See on see, kui palju maksab doos küüru selle Tallinna tänaval, kus enamus meist elab ja liigub. HAPKOMAH müüb sulle sinna maailma pileti 15 euroga: see on see, kui palju maksab raamat, mida sa käes hoiad. Mida sa selle üleäänud 5 euro eest ostad, võid sa nüüd küsida. Selle eest ostad sa oma elu, sest 10-eurose piletiga sa selles maailmast siia tagasi ei tule. Ei ole üldse halb diil, ütleks mina. - Tarmo Jüristo

"Kuidas minust sai HAPKOMAH" on ühe noore eesti mehe narkomaaniks saamise lugu, mis on avaldatud täiesti muutmata kujul. Me ei muutnud midagi- ühtegi sõna, ühtegi tähte, ühtegi koma. See on toores, see on tänav, see on tõde.
Nagu ütleb Nassim Taleb: idioodid loevad õigekirja, targad aga mõtet.

"Kuidas minust sai HAPKOMAH" autor HARKOMAH on üks andekamaid noori eesti kirjanikke. Tohutu detailitaju. Meeletu empaatia. Täiesti jõhker loomulik kirjandsuslik anne. Kokku on langenud kirjanduslik võimekus, fentanüülisõltuvus ja julgus rääkida. See raamat teeb rohkem narkoennetustööd kui Eesti riik siiani suutnud on.

HAPKOMAHi lugedes tuleb meelde populaarse telesaate kohandatud versioon - "Võimalik vaid Eestimaal!". Aeg tunnistada, et küür on kahtlemata see, mis meid eriliseks teeb - see on viimasest Kopli trollist leitud Eesti Nokia. - Helen Hindpere

Tsitaadid raamatust:

"Ma olin ju lugenud opaatide kohta ja teadsin täpselt millega see 99% juhtudest lõppeb, kuid nagu ikka, olime kindlad, et just meie oleme selle 1 % hulgas, kes suudavad proovida ja unustada. Oi kui rängalt me eksisime."

"Ma võin teile ausalt öelda, et ükskõik kui millise psühhiaatri või narkoloogi sohval ma ka istunud ei ole, inimese fentanüülisõltuvusest väljatoomises ja õigete ravimite määramises olen ilmselt targem kui kõik need arstid kokku."

"Mis mulle eriti eredalt meenub on minu ema nägu, see rõõm mida ta nägi iga kord kui puhtaks sain. Ta tõesti uskus, et ta on oma lapse tagasi saanud."

Stig Rästa soovitab: “Kender – HAPKOMAH üks parimaid raamatuid, mida olen lugenud viimasel ajal. Maalib sellest probleemist väga selge pildi ja ilmselt ka tõelise.”