Kolme kaardi mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood

Ain Küti kriminaalloo „Kolme kaardi mõistatus“ tegevus viib lugeja 1830. aasta hiliskevadesse. Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Focki karjäär on saanud tagasilöögi, korralistel valimistel on ta üllatuslikult taandatud kohaliku meeskohtu eesistuja ametikohalt teiseks assessoriks. Lisaks on naabermõisnikud võtnud nõuks Fockile Palmse mõisa piduüritusel üks vingerpuss mängida, kuid kõik läheb viltu, ning toimub mõrv, mille peasüüdlane näib olevat Sagadi mõisavalitseja Gerhard Wagner. Fock ei jäta sõpra hätta ning koos Maria Juliana von Nottbeckiga alustavad nad oma uurimist.

Keerukaks teeb selle uus kohtu eesistuja, Idavere härra Gernet, kes ametlikku juurdlust läbi viies kipub Fockist ikka sammu võrra ees olema. Lisaks keerutavad segadust nii päästetud merehädalised, salakuulajad kui topeltelu elavad kohalikud mõisnikud ja nii on Fockil tükk tegemist taipamaks, et tegelikult on tapatööde taga hoopis suurem vandenõu.

Kõige selle kõrval ei unusta Sagadi härra aga oma peamist eesmärki – saada soovimatust abielust vabaks oma südamedaam Juliana.

Jaan Martinson soovitab: “Neil, kes huvituvad Eesti ajaloost ja (mõisa)kultuurist ning julgevad lugeda „vääritut” krimikirjandust, on pidupäev – Ain Kütt avaldas järjekorras neljanda raamatu sarjast „Sagadi paruni mõrvalood“. Seekord kisub lugu spiooniromaaniks, kuigi algus sellele ei viita. Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Focki karjäär on saanud tagasilöögi, korralistel valimistel taandati parun üllatuslikult kohaliku meeskohtu eesistuja ametikohalt teiseks assessoriks, sest ta võttis oma tööd liiga ausalt ja tõsiselt. Siis toimub Palmse mõisas mõrv ja Eestimaale saabub Venemaa tsaar Nikolai I, kelle elu võib olla ohus ning Fock koos Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottbeckiga peavad leidma mõrvari ja paljastama kuratliku vandenõu.”