Klaasmaja

Kahtlemata Eve Chase’i seni parim romaan. – Lisa Jewell

Labürintlike käänakutega hõrgult salapärane lugu. – Kirkus Reviews

Kui üks sülelaps Foxcote’i mõisa ürgmetsa maha jäetakse, võtab seal elav perekond ta enda kasvatada. Laps külvab rõõmu peresse, kus on omad leinad ja mured – nad on pärast Londoni kodu laastanud tulekahju äsja suveks maale kolinud.

Kartes, et ametiisikud võtavad lapse ära, hoiavad pere ja hoidja hoolega saladust. Mõnda aega elavad nad õndsas päikeselises metsamaailmas, kus tavaelu reeglid justkui ei kehti. Aga häda ei õnnestu eemal hoida. Vaid mõne päeva pärast jääb üks inimene surnult metsa maha – ja puhkeb seltskonnaskandaal.

Aastakümneid hiljem leiab üks aukliku perekonnalooga londonlanna, et tal on kiiresti vastuseid tarvis. Võideldes sügava hirmuga selle ees, mida ta avastada võib, asub ta tõtt otsima. Aga minevik on palju lähemal, kui ta arvata oskab, ootel ja valvel…

Chase jagab vihjeid aeglaselt, kaugeltki mitte ülepakkuvalt. „Klaasmaja” ei räägi tegelikult mitte mõrvast ega tontlikust majast, vaid peredest – nendest, kuhu me sünnime, nendest, mille me ise loome, ja eriti nendest, kust me põgeneme. – New York Times

„Klaasmaja” on oivaline peresaladuste pundar sügaval Foxcote’i metsas. Maiuspala. – Louise Candlish

Eve Chase’i romaanid räägivad traagilise minevikuga glamuursetest perekondadest ja leiavad aset imelistes kohtades. Tema stiil on rikkalik ja tema lood täis unelevat salapära. – Daily Mail