Keelekiik

Heljo Männi luuleraamatut, mis ilmub sarjas „TEA lasteluule varalaegas suurematele”, iseloomustab kõige paremini nimiluuletus „Keelekiik”.

Valge pilv on taevasaar
ujub taevas pilvepaar
hei hoi lähme sinna
meil on sinna kerge minna
laseme keelel liikuda
keeleotsal kiikuda.

Luuletaja liigub kujundliku kiigena kord pilvede kõrgusel, kord maamadalal nurmede ja niitude, lillede ja lindude, mutukate ja putukate keskel, andes kaunikõlalises luulekeeles edasi looduselamusi.
Luuleraamatut “Keelekiik” iseloomustavadki kirjanikule omased leidlikud luulekujundid, sügav keeletunnetus ning lähedane suhe loodusega.

Kes sa oled, võilill,
väike kollane sõõr?
Olen rohupäike,
väike maadligi lõõm.