Kandja

Erasmus Levine’il on väga harukordne töö. Kui Ühendriikide president on välisreisil, seisab Erasmus temast alati paari meetri kaugusel, käes mapp, mida presidendile ulatada, kui olukord peaks seda nõudma. Mapis on koodid, sidevahendid ja kõik muu vajalik, et president saaks anda käsu tuumarelvade kasutamiseks. Erasmus hindab oma töö vastutusrikkust, on selle üle uhke. Või siis mitte?

Erasmuse perekond ja naabrid on kindlad, et tema tööks on üliõpilastele filosoofia õpetamine ning et loengute andmiseks viibib ta vahel nädala-paari kaupa kodust eemal. Või siis mitte?

Väikese poisina seletas Erasmus emale, kuidas kirjutada salakirju, ning mõtles välja ka koodi, mida teadsid vaid tema ja ta ema. Ema on ammu seniilsena hooldekodus, järsku võtab aga keegi Erasmusega just seda koodi kasutades ühendust. Kes ja miks?

Et vabaneda ohust, mida tuumarelvad inimkonna tulevikule kujutavad, oleks kõige õigem tuumapomme sisaldavad sõjaväebaasid õhku lasta. Või siis mitte?

Hoogsalt algava tehnopõneviku iga peatükk pakub rohkem küsimusi kui vastuseid, kuid sekka ka harivaid seiku tuumafüüsika arenguloost.

Erkki Koort soovitab: “Rootsi ajakirjaniku esimesi teoseid, mis kõneleb tuumarelva käivituskoodide vargusest ja põgenemisest kogu maailma eest. Berg kirjeldab usutavalt ja haaravalt, kui habras on meie maailmas jõudude tasakaalu hoidva hävitusrelva valve ja käivitamine. Reetmised, ülekavaldamised, luuramine, identideedi muutmine ning palju muudki kulgeb uskumatult kiire tempoga. Selles retkes viib Berg meid rännakule ka läbi Rootsi tuumarajatiste ajaloo, sest üldiselt on Rootsi sõjaline tuumaprogramm olnud väheteada. Kõige keskel on ka peategelase, USA presidendi tuumakohvri hoidja, võitlus iseendaga ning ürituse nimel loobumine kõigest varasemast, sh tema perest. Tegemist on kindlasti ühe Rootsi kaasaegse kirjanduse tugeva autoriga.”