Kahju, et me ei kohtunud

Kolm naist, kellel on küsimusi.
Ainult üks
kiri, milles on vastuseid.

Kui Mackenzie, Sunna ja
Maude ümberehitatud üürimajja kolivad, on nad üksteisele
võõrad, keda ühendab ainult üks asi – nende kõigi elust on keegi oluline sõnagi
lausumata haihtunud. Mackenzie õde, Sunna parim sõbranna ja Maudeʼi peigmees –
nad kõik on selgituseta kadunud.

Kui nende ühisesse postkasti
saabub rebitud ja peaaegu loetamatu kiri, millest aimub vihjet ammuoodatud
vastuste leidmisele, eeldavad nad kõik, et kiri on neile. Kokkusobimatu kolmik
otsustab hakata käima valvamas kirjas nimetatud kohvikus – nende ainus juhtlõng
– ja selle käigus tekib kummaline sõprus. Ent mida rohkem nad üksteise kohta
teada saavad, seda rohkem tekib neil küsimusi (ja kahtlusi). Samal ajal tundub
majas kostvate õõvastavate helide ja kummaliste sündmuste tõttu, et neid ei
kummita mitte ainult minevikust pärit vaimud…

Kas keegi neist majanaabritest
leiab soovitud hingerahu? Või on mõned uksed mõeldud suletuks jäämagi?

Vimkaga, humoorikas ja üdini
originaalne „Kahju, et me ei kohtunudˮ on parim lugemine kõigile, kes on kunagi
tundnud, et tema minevik (või ükskõik mis muu) on teda kummitama jäänud.