Kõndimise filosoofia

“Kõndimise filosoofia” (2009) on Frédéric Gros` (s. 1965) tuntuim teos, milles autor mõtiskleb muuhulgas erinevate kõndimisviiside – palverändlus, matkamine ja uitamine – üle, vaagib kuulsate kirjameeste kõndimisharjumusi ning rõhutab, et kõndimine ei ole sport. 

""Kõndimise filoosoofiat" ei saa rahulikult lõpuni lugeda. Tekib tahtmine kõndida. Väike tiir toas, siis õues, seejärel juba tänavale ja edasi, kuhu jalad viivad," on raamatut iseloomustanud tõlkija ja luuletaja Hasso Krull. 

Frédéric Gros (s. 1965) on prantsuse filosoof, Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor, kes on spetsialiseerunud kaasaegsele prantsuse filosoofiale, iseäranis Michel Foucault’ vaimsele pärandile. Gros’ põhiliste uurimisteemade hulka kuuluvad psühhiaatria ajalugu, karistusfilosoofia ning sõja ja kuuletumise/mittekuuletumise problemaatika.

Doris Kareva soovitab: "Raamat vabadusest, asjade aeglasest hingamisest: maailma kooshoidmiseks tuleb kõndida."

Viivi Luik soovitab: "Raamatu ümbrispaberi pöördel on kirjas:
”Kõndimise filosoofias vaatleb autor mitmesuguseid kõndimisviise -palverändlust, matkamist, uitamist -, vaagib kuulsate kirjameeste kõndimisharjumusi ja rõhutab muuseas, et kõndimine ei ole sport.”
Võluv raamat kõndimise kunstist."