Jõeäärne tee

On möödunud kolmteist aastat ajast, kui Lucy Sheridan viimati Suvejõel käis. Eelmine kord, kui ta siin teismelisena tädi Sarat külastas, juhtus piinlik lugu, kui ta veeti poolvägisi minema metsikult noortepeolt, ning asjaolu, et seda tegi temast paar aastat vanem kutt, kellesse ta salamisi armunud oli, tegi kogu loo veelgi piinlikumaks. Ilmselt oli Mason Fletcher, kes oli oma üheksateistkümnest eluaastast hoolimata rahutuks tegevalt täiskasvanuliku olemisega, ülimalt kaitsev tüüp, kes arvas, et oli päästnud tüdruku millestki kohutavast.

Saabudes nüüd, pärast tädiga juhtunud saatuslikku autoõnnetust tagasi Suvejõele, saab Lucy teada, et tol ammusel õhtul oli teda varitsenud tunduvalt suurem oht, kui ta tookord taipas – Mason oli ta tol ööl päästnud kohutava kuriteo ohvriks saamast. Kogu linna noorte iidol Tristan, nutikas, ent külmavereline ja julm rikka pere võsu, kes oli Lucy enda sihtmärgiks võtnud, jäi pärast seda ööd teadmata kadunuks.

Tollest kaugest suvest peale on palju muutunud. Nüüd töötab Lucy detektiivibüroos kohtuekspertiisi genealoogina ning Mason on jätnud töö politseis ja loonud koos vend Aaroniga eduka turvakonsultatsioonide firma. Ka linn ise on muutunud: kunagisest unisest farmilinnakesest on saanud moodne sihtkoht California veinipiirkonna kaardil. Mason on endiselt tõsine, kaitsev ja äärmiselt võluv mees. Kui tema ja Lucy avastavad tädi Sara vanast majast midagi ootamatut, mille tagajärjel hakkavad Tristani kunagised sõbrad kummaliselt käituma, asuvad Masoni ürgsed instinktid jälle täiskäigul tööle. Ta on korra juba Lucy päästnud, ning nüüd päästab ta naise uuesti…