Piegāde ir bezmaksas!
Dante Alighieri (1265-1321) "Jumalikku komöödiat" peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks.Teost on tõlgitud ja tõlgendatud juba 700 aastat ning sellest on kujunenud ka rahvuslike keele- ja kirjandustraditsioonide elujõulisuse oluline proovikivi. "Jumaliku komöödia" eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul, 1939. aastal võttis järje üle Johannes Semper, kuid kumbki ei viinud tööd lõpuni. Uue tõlkija, Harald Rajametsa, leidis Dante "Jumalik komöödia" kuuekümnendate aastate algul.
Paul Raud soovitab: “Olgugi, et Dante suurteos on kahtlemata ajatu klassika, pole tegemist pelgalt teoloogilise traktaadiga teispoolsuse olemusest või kiidulauluga Jumala kustumatule valgusele. „Jumalik komöödia“ on lugu puhtast inimlikkusest, mis segamini kuratliku ja taevalikuga joonistub välja oma eredaimas ebatäiuslikkuses. Lõputu meistriteos, mis avaneb igal lugemisel uutest külgedest ning pakub nüriduseni analüüsitud värssidest ikka veel mustmiljoneid tõlgendusi. Dante fantaasialend on kõrgem ja sõna vahedam kui nii mõnelgi kaasaegsel kirjanikul. „Jumaliku komöödia“ eesti lugeja on see-eest kahtlemata heades kätes, kuivõrd teejuhiks tolle eepilise poeemi kummastavatel radadel on Ülar Ploom ja tema igavesti asjakohased kommentaarid.”