1983. aasta 3. märtsil avati Tartu Fotoklubi eestvedamisel Tartu Kunstimajas esimene näitus sarjas „Naine fotokunstis“, millest sai hoobilt Tartu näituste ajaloo üks suurimaid menukeid. Sarja kuulusid kokku viis episoodi. Kõige populaarsem oli „Naine fotokunstis“ 1989. aastal, kui seda külastas nelja nädala jooksul 24000 inimest. Lood Tartu Kunstimaja ukse taga loogelnud järjekorrast ongi käesoleva raamatu algne impulss. „Naine fotokunstis“ näitust võib iseloomustada kui defitsiidi näitust. Erootika oli NSVli avalikkuses taunitud ja naisteemalise näituse korraldamine nõudis omajagu poliitilist manööverdamist. Reaktsioonina sellele oli taasiseseisvumise aegse poliitilise meelsuse oluliseks osaks suisa karnevalilik vastandumine NSVLile, sealjuures ka selle puritaanlikkusele. Meediavabaduse kasvuga – 1989 hakkas ilmuma ajakiri Maaja, ajalehe Edasi esikaanel ilmus akt jne. – kaotas „Naine fotokunstist“ oma väärtuse defitsiidina ning näitus hääbus üheksakümnendate keskel.