Ja siis ma upun

Kui sa ei ole perfektne, siis oled luuser! Nii arvab 18aastane Josephine, kes püüab olla sama täiuslik ja osav nagu tema sõbrad. Josephine’il on eluplaan. Ta on valinud hea hariduse, ideaalse poiss-sõbra ja õige toitumise. See kõik on suurepärane, kuid ometi vaevab teda miski. Tunne, et midagi on valesti, võbeleb tema sees ja hoiab teda ärkvel. See miski uuristab tema aju ja lööb seal lärmi. Paneb ta asju unustama. Hingamist unustama. Mis tal viga on? Miks ta ei võiks lihtsalt plaani järgida? Josephine surub end viimase piirini. Surve on nii suur, et ta upub. Ta ei saa üldse hingata, kuid ei julge ka appi hüüda. Sest kui ta ei saa olla ideaalne, siis on ta tühi koht.

Taani kirjanik Ditte Wiese (1978) on avaldanud kaks noortele täiskasvanutele mõeldud raamatut.