Isotoobid jutustavad minevikust
Sisukord:
Mida me teame aatomi ehitusest?
- Miljardeid aastaid kestnud protsess
- Väikesed ja suured energiad
Isotoobid mõõdavad aega
- Uraanist seatinani
- Sõna on argoonil
- Seinakellad ja stopperid
- Ka süsinik on radioaktiivne
- Uraani ja seatina vahel
- Jäljed kivis
- Valgustablooga ajamõõtja
- Veidi mõõtmistehnikast
Kui vana on Maa?
- Maa vanimad kivimid
- Meteoriitide biograafia
- Pilk Kuule
- Millal siis?
Lehitseme geoloogilist kroonikat
- Geoloogilise mineviku süstematiseerimise alused
- Ürg- ja aguaegkonna hämaruses
- Vanaaegkond - kaladest roomajateni
- Keskaegkond - roomajate valitsemisaeg
- Uusaegkond - imetajate triumf
Jää hakkab liikuma
- Suured veeuputused
- Kvaternaarijäätumiste kronoloogia
- Eesti territoorium mandrijää võimuses
- Meie elame jäävaheajal
- Päike, tolm või tektoonika
Lähima mineviku kroonika
- Kümme tuhat aastat soid ja metsi
- Lubjakivist mälu
- Läänemere kontuurid
- Jäise pressi alt
- Tulnukad kosmosest
Isotoobid hüdrosfääris
- Pilk vetevalda
- Kui «vana» on vesi?
- Kust meie vesi pärit on?
- Väävel ürgookeanides
Termomeetriga aegade hämarusse
- Isotooptermomeeter
- Temperatuurid sadu miljoneid aastaid tagasi
- Lähimast minevikust ja olevikust
Liustikesse salvestunud saladused
Inimene geoloogilisel areenil
- Ahvist inimeseks
- Kiviaja saladused
- Esimesed asukad Baltimaadel
- Muistendite ja kroonikate jälgedes