Hundirünnak

Kõige rohkem hämmastas mind väljend „hundi kaubamärk“. On kummaline, kui kõne all on loomaliik ja selle juures kasutatakse turundustermineid. Hunt ei anna lubadust parandada mu elu, ega muuda mind kui tarbijat rahulolevamaks. Hunt ei tegutse kaupade ja teenuste turul. Hunt elab sootuks teistsuguses materiaalses tegelikkuses, kus on ainutähtis ellu jääda ja kõige olulisem reegel on energiat mitte raistata. Hunt on hunt.

12. juunil 2012. aastal leitakse Kolmårdeni loomapargi hunditarandikust kolmekümneaastase hunditalitaja surnukeha. See on šokk kõigile loomapargi töötajatele, sest naise oskus nende suurte röövloomadega käituda oli seni olnud muljetavaldav.

Inimese võimuses ei ole muuta loodusseadusi vastavalt oma mõtetele ja tahtmistele.

Raamatus “Hundirünnak” ilmneb ühe traagilise loo kaudu tõsiasi: inimesed ei taju metsloomade ohtlikkust. Nendega üritatakse luua samasugust sidet nagu koduloomadega. Eiratakse asjaolu, et hundist koera ei saa, sest instinktid ei kao kunagi.

Põnev ja kaasahaarav lugu, mis selgitab inimese ja metsiku looduse vastasseisu.