FRANÇOIS RABELAIS’ LOOMING JA KESKAJA NING RENESSANSI RAHVAKULTUUR

Maailmakuulsa vene kirjandusteadlase Mihhail Bahtini (1895–1975) raamat “François Rabelais’ looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur” (1965) vaatleb prantsuse tähtsaima renessansikirjaniku François Rabelais’ põhiteost, viieosalist humoristlikku romaani “Gargantua ja Pantagruel” (1532–1564) omaaegse rahvaliku karnevali-, laada- ja väljakukultuuri kõige mitmekesisemate ilmingute taustal, näidates romaani lahutamatuid seoseid selle kultuuriga. 

Autor käsitleb seejuures naerukultuuri ja naerukirjandust ning nende keerulisi suhteid “valitseva tõega” märksa laiemalt, antiigist tänapäevani, s.t. Bahtini kaasajani. Üleüldse pole kivistunud ametlikel arusaamadel ja võimu kehtestatud reeglitel rahvaliku naeru silmis mingit autoriteeti ega püsi, mistõttu Bahtini teost võib vaadelda ka allegooriana kirjutamisaegse nõukogude tegelikkuse aadressil. 

Raamatule on saatesõna kirjutanud Jüri Talvet.