Eranuhke ei armasta keegi

On 1961. aasta lämbe augustikuu. Kohe esimesel päeval, kui Paul Johnson Viljandis oma eradetektiivibüroo avab, on platsis esimene klient. Saadud ülesanne viib värske eranuhi karmide meeste, saatuslike naiste, stiilsete autode ja luksusliku elu pöörisesse, kus on kerge kaotada pea… Ja veidigi hooletu olles ka elu.

Põnevusjudinaid tekitav lugu oleks väga hästi võinud juhtuda Californias, ent see toimub siinsamas Eestis – peaaegu. Klassikalise Ameerika krimižanri reeglite järgi kirja pandud põnevusjutt kirjeldab Viljandit nii, nagu see ajaloos tegelikult kunagi ei eksisteerinud. Tegevus toimub paralleelminevikus, kus põimuvad meisterlikult tegelikkus ja fiktsioon, päriselt toimunud ning väljamõeldud sündmused. Eestit ei annekteeritud Nõukogude Liidu poolt ning sõjaeelse linnapea August Maramaa idee Viljandist kui sisemaa kuurordist oli teoks saanud: hasartmängude ainumonopoliga linnast oli saanud Las Vegase miniversioon. Autor viib lugeja suure naudinguga seiklema 1960ndate aastate Eestisse, kus lokkab kapitalism, kõlab džäss ja voolab šampanja, ent inimesed jäävad ikka inimesteks kõigi oma saladuste, pahede ja ihadega.

Mart Juur: “Seda raamatut pole võimalik käest panna, enne kui lõpp loetud. Stiilne, üllatav, põnev ja heatujuline. Ja muidugi Viljandi – linn, millel nüüd lisaks paadimehele on päris oma detektiiv!”

Ain Mäeots: „Ega autor väga varjagi, et Chandler, Gardner jt on olnud tema mõttelised eeskujud, aga see ei kahanda põrmugi isikupärase, pingelise ja teravmeelse debüüdi väärtust. Teistsuguse lähiminevikuga Eesti ja Viljandi on filigraanselt välja mängitud, pannes lugeja silme ees sündmustiku vägagi filmilikult jooksma. Kujutlege korraks Ameerika raudteed Viljandi lossimägedes – Gert Kiileri krimidebüüt on selle kirjanduslik vaste!”

Katrin Pauts: ”Kes kardab nordic noiri ja naiselikku emotsionaalsust, ei pea pettuma. Tegemist on tõsise macho-kirjandusega, kust kumab tugevasti läbi Ameerika krimikirjanduse klassika. Jorutamist siin pole. Kohe esimeses peatükis on selge, et üks Karl on maha löödud – ja seda veel sulnis Viljandis!”

Autor Gert Kiiler (1974) on sünnist saadik viljandlane, kes on lõpetanud Viljandi kultuurikolledži teatrikateedri esimese lennu. „Eranuhke ei armasta keegi“ on tema ilukirjanduslik debüütteos.

Kiiler on töötanud 14 aastat ajalehe „Sakala“ ajakirjanikuna, 1995. aastast kuni tänaseni vastutab ta „Sakala“ huumorilehekülje „Liba-Sakala“ eest. 2004. aastast on ta erinevate teleseriaalide („Hajameelselt abielus“, „Pehmed ja karvased“, „ENSV“, “#Pind“, „Papad Mammad“) jt kaasstsenarist. Teleseriaali „ENSV“ eest pälvis ta 2018. aasta Eesti filmi- ja teleauhindade jagamisel parima stsenaristi auhinna (koos Villu Kanguriga) ja 2021. aasta sügisel ilmus tema raamat teleseriaali tegemisest. 2016–2018 kirjutas ja lavastastas ta Vikerraadios kuuldemängu „ERF/Eradetektiiv Ralf“. Gert Kiiler pälvis 2018. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia.

Jaan Martinson soovitab: “Eesti krimikirjandus suutis lõpuks üllatada. Stsenarist ja humorist Gert Kiiler otsustas muutuda tõsiseks ning kirjutas ugrimaise, kõigi kaanonite ja reeglite järgi perfektse ameerikaliku kõva käe (hard boil) stiilis krimka. Tegevus toimub sõjajärgses kapitalistlikus Viljandis, kuhu ookeani tagant saabub Paul Johanson (lugeda Džonsson), paneb püsti detektiivibüroo ja siis hakkab juhtuma. Maailmatase. Tõesti. Nüüd paluks kiiresti järge.”