Eesti vähetuntud taimed

Sõltumata sellest, kui hästi me taimi teame, on meil kõigil tundmatuid kodumaiseid taimeliike. Vähetuntud taimed kipuvad ikka olema ühed ja samad liigid, kusjuures põhjus võib peituda taime väheses tutvustamises. Siit raamatust võiks leida huvipakkuvat iga taimehuviline, sõltumata oma taimetundmise tasemest.

Raamat tugineb autori paarikümne aasta pikkusele taimede õpetamise ja määramise kogemusele nii algajatega kui ka botaanikutest kolleegidega.

Toomas Kukk on taimedest huvitunud juba koolipoisist saati. Tema magistritöö käsitles Eesti karutubakaid. Alates 1991. aastast on ta töötanud zooloogia ja botaanika instituudis, millest praeguseks on saanud Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut ning 2002. aastast on ta ka ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja. Herbaariumi vanemkuraatorina on Toomas Kuke igapäevatöö peale taimekogu korrashoiu ja täiendamise ka taimede määramine ning tutvustamine. Ta on kirjutanud ja toimetanud raamatuid Eesti taimestikust ja puisniitudest ning tegelenud puisniitude ja teiste pärandkoosluste kaitse ja hooldamisega, olles ka pärandkoosluste kaitse ühingu asutajaliige 1997.

Jaanus Vaiksoo soovitab: "Botaanik Toomas Kukk tunneb vist kõiki Eestimaa taimi ja on tänuväärt, et oma rikkalikke teadmisi jagab ta heldelt ka lihtsale loodushuvilisele. Kukk on Eesti Alexander von Humboldt. On suur vahe, kas kõndida niidul mööda heina või näha ja tunda enda ümber kogu seda liigirikkust, kus igal rohuliblel on oma nimi. Lisaks „Eesti taimede kukeaabitsale“ on Toomas Kukk kokku pannud mahuka köite vähetuntud taimedest. Sageli on nendel haruldastel liikidel oma arvukad sugulased, kellega nad esmapilgul äravahetamiseni sarnanevad. Omaette tore lugemine on nende vähetuntud taimede eestikeelsed nimed, mille üheks ristiisaks samuti härra Kukk: püsik-põrashein, lääne-sõlmhein, öö-põisrohi, tihe kaderohi, põld-linnutuder, põldpisikas, karvane akakapsas… Väärt käsiraamat igasse maakodusse ja linnarohelisse riiulisse!"