EDUARD TUBIN. KIRJAD I

Eduard Tubina kirjade teine raamat on jätkuks esimesele ja sisaldab kirju aastaist 1962–1982. Kõik kirjad on avaldatud kronoloogilises järjekorras koos kommentaaridega, sisaldades kokku 465 kirja 44-le adressaadile. Lisaks Tubina isiklikule elule ja helitööde loomisega seonduvale avalduvad neis ka tema suhted lähedaste inimestega ning tema suhtumine ümbritsevasse elusse ja muusikasse. Kirjades ilmnevad tema mitmekülgsed  huvid nii muusika, malemängu, filmimise, reisimise ja poliitika vastu. Paljud tema mõtted kõlavad üpriski kaasaegselt ja panevad  meid mõtlema meie tänase elu üle. ###

Olles  sunnitud elama palju aastakümneid paguluses, suhtles ta  kirja teel paljude  oma sõprade ja tuttavatega kodumaal. Arvestades poliitilist olukorda kujunesid aga tema suhted kodumaaga küllaltki keerulisteks ja vastuolulisteks. Elades Rootsis, jäi Tubin siiski kuni elu lõpuni eesti heliloojaks, kes elas  oma südames kaasa Eesti saatusele ning tundis elavat huvi oma rahva igapäevase elu vastu. Kokkuvõttes võib öelda, et Tubina kirjadesse on kätketud suur osa Eesti kultuuriajalugu. Loodetavasti aitavad
need kaasa tema loomingu sügavamale tundmaõppimisele ning pakuvad suurt huvi
ka laiemale kultuurihuvilisele lugejaskonnale.

Eduard Tubin: Aga kui eluaeg on rahategemise kunsti põhimõtteid nähtud ühe kindla moraali mõõdupuuga ja nüüd korraga näed, et seda mõõdupuud enam ei ole, siis ei oska nagu ümber orienteeruda ja vaikselt hakkad mõtlema, et kui elu ja elamise eesmärk ainult rahategemises seisab, siis on ju valesti elatud, ilmaaegu, mõttetut tööd ja vaeva tehtud ja nähtud.

Eduard Tubina kirjast Paul Keresele
Handenis, 21. oktoobril 1968